Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Epidemioloogia

Eestis on meditsiinilise sünniregistri andmetel viimasel viiel  aastal olnud keskmiselt 14077 sünnitust aastas, summaarne sündimuskordaja 1,6 (http://www.tai.ee). Võrreldes ajaperioodiga 2007-2011 on nii sünnituste arv aastas kui summaarne sündimuskordaja mõnevõrra langenud ja püsib praegu stabiilsel tasemel.

Nii esmas- kui korduvsünnitajate vanus on tõusnud. Aastal 2010 oli esmassünnitaja keskmine vanus 26,3 aastat, 2016.a. juba 28 aastat, korduvsünnitajate samad näitajad olid vastavalt 31,3 aastat ja 32,2 aastat. Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on esmassünnitajad keskmiselt 5,3 aastat vanemad (1992.a oli esmassünnitajate keskmine vanus 22,7 aastat, korduvsünnitajatel 28,3 aastat).

Sagedasemate rasedustüsistuste - enneaegne sünnitus, preeklampsia - esinemine ei ole  Eestis viimastel kahel aastakümnel tõusnud. Küll aga on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud rasedusaegse diabeedi esinemine (2011.a. 3%, 2016.a. 6,5%). Sarnast trendi täheldatakse ka teistes arenenud maades. 
Perinataalne suremus, üks olulisemaid sünnitusabi kvaliteedinäitajaid, on Eestis jätkuvalt vähenenud, 2016.a.  4,2 juhtu 1000 sündinud lapse kohta (2010.a. 5,8 juhtu). 


Keisrilõike teel toimunud sünnituste osatähtsus on Eestis viimasel viiel aastal püsinud stabiilsena 19-20%. Suurenenud on nende naiste hulk, kes on sünnitanud loomulikul teel pärast eelmist keisrilõiget: 2010.a. sünnitas vaginaalselt (loomulik sünnitus või vaakumekstraktsioon) 29,5% naistest ning 2016.a. 38,7% naistest, kellel oli eelnev keisrilõige.

Viimastel aastatel on toimunud suuremad muudatused sünnieelses diagnostikas. Üha enam on kasutusele võetud I trimestri kombineeritud sõeluuringut sagedamini esinevate loote kromosoomianomaaliate, eelkõige Down’i sündroomi, varasemaks avastamiseks. Tänu diagnostikameetodite informatiivsuse parenemisele on invasiivsete uuringute arv vähenenud, lootevee uuringut või koorionbiopsiat tehti 2010.a. 833 naisele (5,3%), 2016.a. 265 naisele (1,9%). Samas on tõusnud nende rasedate hulk, kellele on teostatud ultraheli uuring enne 21. rasedusnädalat, vastavalt  95,5 % ja 97,6%.

Rasedusaegsete külastuste keskmine hulk on jäänud viimase viie aasta jooksul samaks (9,9 visiiti), kuid oluliselt on vähenenud naistearsti visiitide hulk, mis viitab ämmaemanda rolli kasvamisele rasedusaegsel jälgimisel.




Powered by Create your own unique website with customizable templates.