Uuringud infektsioonide suhtes
1. Asümptomaatiline bakteriuuria
Asümptomaatiliseks bakteriuuriaks nimetatakse kuseteede bakteriaalset kolonisatsiooni, millega ei kaasne uroinfektsioonile iseloomulikke kaebusi. Erinevate uuringute alusel esineb 2-5% rasedatest asümptomaatiline bakteriuuria. Ravimata juhtudel on rasedal kõrgem risk püelonefriidi tekkeks ja enneaegseks sünnituseks ning madalakaalulise lapse sünniks. Asümptomaatilise bakteriuuria avastamine ja ravi vähendab rasedusriske (A). Seetõttu on vajalik teha uriini külv enne 20. rasedusnädalat.
2. Bakteriaalne vaginoos
Bakteriaalne vaginoos on asümptomaatiline pooltel rasedatest. Rutiinne skriinimine bakteriaalse vaginoosi suhtes ei ole vajalik, kuna asümptomaatilise bakteriaalse vaginoosi ravi ei vähenda enneaegse sünnituse riski (A).
Kõik rasedad, kellel esinevad bakteriaalse vaginoosi sümptomid, vajavad ravi, sest bakteriaalset vaginoosi seostatakse enneaegse sünnitusega, enneaegse lootevee puhkemisega, koorionamnioniidiga, intraamniaalsete infektsioonidega ja sünnitusjärgse endometriidiga (B).
Raviskeemi rasedal vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonid ravijuhis Eestis 2015“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
3. B-grupi streptokokk (GBS, lad. Streptococcus agalactiae)
Rutiinne skriining B-grupi streptokoki suhtes ei ole vajalik, kuna seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (C).
B-grupi streptokoki kandlus sünnituse ajal suurendab riski vastsündinu varase sepsise tekkeks (C). Rasedusaegne uuring GBS kandlusele sünnitusteedes ja positiivse tulemuse korral sünnitusaegne profülaktiline ravi on näidustatud vaid järgmistel juhtudel:
4. B-hepatiidi viirus (HBV)
B-hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) esinemissagedus rasedatel on 0,5-1%. Vastavalt tõenduspõhistele uuringutele on põhjendatud HBsAg määramine raseduse I trimestril või hilisema esmase pöördumise korral esimesel visiidil. Kui HBsAg osutub positiivseks, siis suunata rase infektsioonhaigutse arsti konsultatsioonile, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.
Kõiki rasedaid peab uurima B-hepatiidi suhtes, et vähendada riski haiguse ülekandeks emalt lapsele (A). HBsAg-positiivsete emade vastsündinud immuniseeritakse 12–72 tunni jooksul B-hepatiidi immuunglobuliiniga ja B-hepatiidi vaktsiiniga. Rinnaga toitmine on lubatud.
Asümptomaatiliseks bakteriuuriaks nimetatakse kuseteede bakteriaalset kolonisatsiooni, millega ei kaasne uroinfektsioonile iseloomulikke kaebusi. Erinevate uuringute alusel esineb 2-5% rasedatest asümptomaatiline bakteriuuria. Ravimata juhtudel on rasedal kõrgem risk püelonefriidi tekkeks ja enneaegseks sünnituseks ning madalakaalulise lapse sünniks. Asümptomaatilise bakteriuuria avastamine ja ravi vähendab rasedusriske (A). Seetõttu on vajalik teha uriini külv enne 20. rasedusnädalat.
2. Bakteriaalne vaginoos
Bakteriaalne vaginoos on asümptomaatiline pooltel rasedatest. Rutiinne skriinimine bakteriaalse vaginoosi suhtes ei ole vajalik, kuna asümptomaatilise bakteriaalse vaginoosi ravi ei vähenda enneaegse sünnituse riski (A).
Kõik rasedad, kellel esinevad bakteriaalse vaginoosi sümptomid, vajavad ravi, sest bakteriaalset vaginoosi seostatakse enneaegse sünnitusega, enneaegse lootevee puhkemisega, koorionamnioniidiga, intraamniaalsete infektsioonidega ja sünnitusjärgse endometriidiga (B).
Raviskeemi rasedal vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonid ravijuhis Eestis 2015“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
3. B-grupi streptokokk (GBS, lad. Streptococcus agalactiae)
Rutiinne skriining B-grupi streptokoki suhtes ei ole vajalik, kuna seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (C).
B-grupi streptokoki kandlus sünnituse ajal suurendab riski vastsündinu varase sepsise tekkeks (C). Rasedusaegne uuring GBS kandlusele sünnitusteedes ja positiivse tulemuse korral sünnitusaegne profülaktiline ravi on näidustatud vaid järgmistel juhtudel:
- ähvardav enneaegne sünnitus
- lootevee puhkemine enne 37. rasedusnädalat
- anamneesis vastsündinu GBS sepsis
4. B-hepatiidi viirus (HBV)
B-hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) esinemissagedus rasedatel on 0,5-1%. Vastavalt tõenduspõhistele uuringutele on põhjendatud HBsAg määramine raseduse I trimestril või hilisema esmase pöördumise korral esimesel visiidil. Kui HBsAg osutub positiivseks, siis suunata rase infektsioonhaigutse arsti konsultatsioonile, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.
Kõiki rasedaid peab uurima B-hepatiidi suhtes, et vähendada riski haiguse ülekandeks emalt lapsele (A). HBsAg-positiivsete emade vastsündinud immuniseeritakse 12–72 tunni jooksul B-hepatiidi immuunglobuliiniga ja B-hepatiidi vaktsiiniga. Rinnaga toitmine on lubatud.
Allikas: http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Kroonilise B hepatiidi jälgimise ja ravi soovitused rasedust planeerival või rasedal naisel, Eesti Arst 2016;95 (6): 389-392 http://eestiarst.ee/kroonilise-b-hepatiidi-jalgimise-ja-ravi-soovitused-rasedust-planeerival-voi-rasedal-naisel/
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Kroonilise B hepatiidi jälgimise ja ravi soovitused rasedust planeerival või rasedal naisel, Eesti Arst 2016;95 (6): 389-392 http://eestiarst.ee/kroonilise-b-hepatiidi-jalgimise-ja-ravi-soovitused-rasedust-planeerival-voi-rasedal-naisel/
5. C-hepatiidi viirus
Kroonilise HCV-infektsiooni levimus Eestis võib olla umbes 1%. Rutiinne skriinimine C-hepatiidi suhtes ei ole vajalik.
Skriiningtestina kasutatakse HCV antikehade (anti-HCV) määramist seerumis. Positiivse tulemuse korral tuleb rase suunata infektsionisti või gastroenteroloogi vastuvõtule, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.
HCV ülekandumise riski emalt lootele ei mõjuta sünnitusviis. Rinnaga toitmine on lubatud.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Kroonilise HCV-infektsiooni levimus Eestis võib olla umbes 1%. Rutiinne skriinimine C-hepatiidi suhtes ei ole vajalik.
Skriiningtestina kasutatakse HCV antikehade (anti-HCV) määramist seerumis. Positiivse tulemuse korral tuleb rase suunata infektsionisti või gastroenteroloogi vastuvõtule, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.
HCV ülekandumise riski emalt lootele ei mõjuta sünnitusviis. Rinnaga toitmine on lubatud.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
6. HIV
Kõiki rasedaid tuleb raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) testida HIV suhtes, kuna infektsiooni avastamine võimaldab rakendada ravi, mis vähendab haiguse leviku riski emalt lapsele (A). Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee), tuleb kõik rasedaid testida HIV suhtes ka raseduse 28.-32. nädalal.
HIV positiivsete rasedate jälgimisskeemi koostamisel tuleb lähtuda kohalikest juhistest (D).
Eestis toimub HIV positiivsete rasedate jälgimine koostöös nakkushaiguste arstiga vastavalt HIV diagnostika ja ravi juhendile.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Vt. Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ravijuhendid: http://www.esid.ee/cms/index.php?id=65
„HIV infektsiooni perinataalse ülekande profülaktika 2016“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20_perinataalne_profulaktika_2016.pdf
„HIV patsiendi jälgimise juhend“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20patsiendi%20jaelgimine.pdf
„HIV nakkuse testimise ja HIV-positiivsete inimeste ravile suunamise juhis 2012“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_juhis_format%20EHK-le%2013.12.12.pdf
„Vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimine ja tööalase kokkupuutejuhtumi järgne profülaktika“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_Ravijuhend_2003_pp32-48.pdf
7. Punetised
Rasedaid ei ole vajalik skriinida punetiste suhtes, arvestades haiguse esinemissageduse olulist langust ja üldise vaktsineerimise alustamist Eestis alates 1992. aastast.
Vaktsineerimine punetiste vastu raseduse ajal on vastunäidustatud ning rasestumisest soovitatakse hoiduda 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
Kõiki rasedaid tuleb raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) testida HIV suhtes, kuna infektsiooni avastamine võimaldab rakendada ravi, mis vähendab haiguse leviku riski emalt lapsele (A). Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee), tuleb kõik rasedaid testida HIV suhtes ka raseduse 28.-32. nädalal.
HIV positiivsete rasedate jälgimisskeemi koostamisel tuleb lähtuda kohalikest juhistest (D).
Eestis toimub HIV positiivsete rasedate jälgimine koostöös nakkushaiguste arstiga vastavalt HIV diagnostika ja ravi juhendile.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Vt. Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ravijuhendid: http://www.esid.ee/cms/index.php?id=65
„HIV infektsiooni perinataalse ülekande profülaktika 2016“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20_perinataalne_profulaktika_2016.pdf
„HIV patsiendi jälgimise juhend“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20patsiendi%20jaelgimine.pdf
„HIV nakkuse testimise ja HIV-positiivsete inimeste ravile suunamise juhis 2012“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_juhis_format%20EHK-le%2013.12.12.pdf
„Vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimine ja tööalase kokkupuutejuhtumi järgne profülaktika“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_Ravijuhend_2003_pp32-48.pdf
7. Punetised
Rasedaid ei ole vajalik skriinida punetiste suhtes, arvestades haiguse esinemissageduse olulist langust ja üldise vaktsineerimise alustamist Eestis alates 1992. aastast.
Vaktsineerimine punetiste vastu raseduse ajal on vastunäidustatud ning rasestumisest soovitatakse hoiduda 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
8. Süüfilis
Süüfilis võib kanduda raseduse ajal emalt lapsele ning põhjustada vastsündinu surma, kaasasündinud süüfilist, surnultsündi ja enneaegset sünnitust. Parenteraalselt manustatud penitsilliin aitab edukalt vältida loote nakatumist ning ravi ei ohusta raseduse kulgu (B).
Kõiki rasedaid tuleb süüfilise suhtes testida I trimestril (või esimesel pöördumisel) kuna süüfilise ravist on kasu nii ema kui tulevase lapse tervisele. Ravi toimub koostöös naha- ja suguhaiguste arstiga ja peab olema kajastatud raseda dokumentatsioonis. Vajalik on seksuaalpartnerite kontroll ja ravi. Kui süüfilisse nakatunud rase sünnitab varem kui 30 päeva pärast ravikuuri lõppu, alustatakse vastsündinu süüfilisevastast ravi.
Rasedate rutiinne testimine teistkordselt III trimestril ei ole vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Süüfilis võib kanduda raseduse ajal emalt lapsele ning põhjustada vastsündinu surma, kaasasündinud süüfilist, surnultsündi ja enneaegset sünnitust. Parenteraalselt manustatud penitsilliin aitab edukalt vältida loote nakatumist ning ravi ei ohusta raseduse kulgu (B).
Kõiki rasedaid tuleb süüfilise suhtes testida I trimestril (või esimesel pöördumisel) kuna süüfilise ravist on kasu nii ema kui tulevase lapse tervisele. Ravi toimub koostöös naha- ja suguhaiguste arstiga ja peab olema kajastatud raseda dokumentatsioonis. Vajalik on seksuaalpartnerite kontroll ja ravi. Kui süüfilisse nakatunud rase sünnitab varem kui 30 päeva pärast ravikuuri lõppu, alustatakse vastsündinu süüfilisevastast ravi.
Rasedate rutiinne testimine teistkordselt III trimestril ei ole vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
9. Toksoplasmoos
Rutiinne skriining toksoplasmoosi suhtes ei ole vajalik, seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (B).
Rasedatele tuleb õpetada meetmeid nakatumisest hoidumiseks (C):
Rutiinne skriining toksoplasmoosi suhtes ei ole vajalik, seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (B).
Rasedatele tuleb õpetada meetmeid nakatumisest hoidumiseks (C):
- Vältida väheküpsetatud liha söömist
- Kanda kindaid aiatöödel ja mullaga kokkupuutel ning pesta käsi peale tegevuse lõpetamist
- Vältida kokkupuudet kassi väljaheidetega
- Pesta käsi enne toiduainetega tegelemist
- Pesta hoolikalt puu-ja juurvilju enne kasutamist
10. Tsütomegaloviirus
Rutiinne rasedate testimine tsütomegaloviiruse suhtes ei ole vajalik (B).
11. Urogenitaalne gonorröa (tekitaja: lad. Neisseria gonorrhoeae)
Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis on gonorröasse haigestumine Eestis madal (vt. http://www.terviseamet.ee).
Seetõttu ei ole alates 2011.a. („Raseduse järgmise juhendi“ versioon 4) rasedate rutiinne testimine gonorröa suhtes vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Vt. Tervise Arengu Instituut, „HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis 2000-2015“
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/hiv_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_olukord_eestis_2015.pdf
Rutiinne rasedate testimine tsütomegaloviiruse suhtes ei ole vajalik (B).
11. Urogenitaalne gonorröa (tekitaja: lad. Neisseria gonorrhoeae)
Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis on gonorröasse haigestumine Eestis madal (vt. http://www.terviseamet.ee).
Seetõttu ei ole alates 2011.a. („Raseduse järgmise juhendi“ versioon 4) rasedate rutiinne testimine gonorröa suhtes vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Vt. Tervise Arengu Instituut, „HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis 2000-2015“
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/hiv_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_olukord_eestis_2015.pdf
12. Urogenitaalne klamüdioos (tekitaja: lad. Chlamydia trachomatis)
Enamik urogenitaalsesse klamüdioosi nakatunud inimesi ei ole oma infektsioonist teadlikud, kuna puuduvad kaebused. Ravimata juhtudel võivad tekkida mitmed tõsised tüsistused: väikese vaagna põletikuline haigus, viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline vaagnavalu (C). Rasedusaegne klamüdioos võib tuua kaasa vastsündinu pneumoonia ja konjunktiviidi, emale sünnitusjärgse metroendometriidi (C).
Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee) on klamüdioosi skriining raseduse ajal näidustatud. Kui klamüdioosi uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul enne rasestumist, siis lähtuda rasedal analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Klamüdioosi diagnoosimisel on vajalik nii raseda kui seksuaalpartneri(te) ravi.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
Enamik urogenitaalsesse klamüdioosi nakatunud inimesi ei ole oma infektsioonist teadlikud, kuna puuduvad kaebused. Ravimata juhtudel võivad tekkida mitmed tõsised tüsistused: väikese vaagna põletikuline haigus, viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline vaagnavalu (C). Rasedusaegne klamüdioos võib tuua kaasa vastsündinu pneumoonia ja konjunktiviidi, emale sünnitusjärgse metroendometriidi (C).
Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee) on klamüdioosi skriining raseduse ajal näidustatud. Kui klamüdioosi uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul enne rasestumist, siis lähtuda rasedal analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
Klamüdioosi diagnoosimisel on vajalik nii raseda kui seksuaalpartneri(te) ravi.
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
