Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Uuringud infektsioonide suhtes

1. Asümptomaatiline bakteriuuria

Asümptomaatiliseks bakteriuuriaks nimetatakse kuseteede bakteriaalset kolonisatsiooni, millega ei kaasne uroinfektsioonile iseloomulikke kaebusi. Erinevate uuringute alusel esineb 2-5% rasedatest asümptomaatiline bakteriuuria. Ravimata juhtudel on rasedal kõrgem risk püelonefriidi tekkeks ja enneaegseks sünnituseks ning madalakaalulise lapse sünniks. Asümptomaatilise bakteriuuria avastamine ja ravi vähendab rasedusriske (A). Seetõttu on vajalik teha uriini külv enne 20. rasedusnädalat.
​

 
2. Bakteriaalne vaginoos

Bakteriaalne vaginoos on asümptomaatiline pooltel rasedatest. Rutiinne  skriinimine bakteriaalse vaginoosi suhtes ei ole vajalik, kuna asümptomaatilise bakteriaalse vaginoosi ravi ei vähenda enneaegse sünnituse riski (A).
 
Kõik rasedad, kellel esinevad bakteriaalse vaginoosi sümptomid, vajavad ravi, sest bakteriaalset vaginoosi seostatakse enneaegse sünnitusega, enneaegse lootevee puhkemisega, koorionamnioniidiga, intraamniaalsete infektsioonidega ja sünnitusjärgse endometriidiga (B).

Raviskeemi rasedal vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonid ravijuhis Eestis 2015“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf




3. B-grupi streptokokk (GBS, lad. Streptococcus agalactiae)

Rutiinne skriining B-grupi streptokoki suhtes ei ole vajalik, kuna seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (C).

B-grupi streptokoki kandlus sünnituse ajal suurendab riski vastsündinu varase sepsise tekkeks (C). Rasedusaegne uuring GBS kandlusele sünnitusteedes ja positiivse tulemuse korral sünnitusaegne profülaktiline ravi on näidustatud vaid järgmistel juhtudel:
  • ähvardav enneaegne sünnitus 
  • lootevee puhkemine enne 37. rasedusnädalat 
  • anamneesis vastsündinu GBS sepsis  

 
4. B-hepatiidi viirus 
(HBV)

B-hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) esinemissagedus rasedatel on 0,5-1%. Vastavalt tõenduspõhistele uuringutele on põhjendatud HBsAg määramine raseduse I trimestril või hilisema esmase pöördumise korral esimesel visiidil. Kui HBsAg osutub positiivseks, siis suunata rase infektsioonhaigutse arsti konsultatsioonile, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.

Kõiki rasedaid peab uurima B-hepatiidi suhtes, et vähendada riski haiguse ülekandeks emalt lapsele (A). HBsAg-positiivsete emade vastsündinud immuniseeritakse 12–72 tunni jooksul B-hepatiidi immuunglobuliiniga ja B-hepatiidi vaktsiiniga. Rinnaga toitmine on lubatud.

Picture
Allikas: http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
 

Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
 
Kroonilise B hepatiidi jälgimise ja ravi soovitused rasedust planeerival või rasedal naisel, Eesti Arst 2016;95 (6): 389-392 http://eestiarst.ee/kroonilise-b-hepatiidi-jalgimise-ja-ravi-soovitused-rasedust-planeerival-voi-rasedal-naisel/
​

5. C-hepatiidi viirus

Kroonilise HCV-infektsiooni levimus Eestis võib olla umbes 1%. Rutiinne skriinimine C-hepatiidi suhtes ei ole vajalik.
Skriiningtestina kasutatakse HCV antikehade (anti-HCV) määramist seerumis. Positiivse tulemuse korral tuleb rase suunata infektsionisti või gastroenteroloogi vastuvõtule, kes määrab täiendavad uuringud ja vajadusel ravi.
HCV ülekandumise riski emalt lootele ei mõjuta sünnitusviis. Rinnaga toitmine on lubatud.
 
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
 

6. HIV

Kõiki rasedaid tuleb raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) testida HIV suhtes, kuna infektsiooni avastamine võimaldab rakendada ravi, mis vähendab haiguse leviku riski emalt lapsele (A). Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee), tuleb kõik rasedaid testida HIV suhtes ka raseduse 28.-32. nädalal.
 
HIV positiivsete rasedate jälgimisskeemi koostamisel tuleb lähtuda kohalikest juhistest (D).
Eestis toimub HIV positiivsete rasedate jälgimine koostöös nakkushaiguste arstiga vastavalt HIV diagnostika ja ravi juhendile.
 
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf
 
Vt. Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ravijuhendid: http://www.esid.ee/cms/index.php?id=65
„HIV infektsiooni perinataalse ülekande profülaktika 2016“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20_perinataalne_profulaktika_2016.pdf
 
„HIV patsiendi jälgimise juhend“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV%20patsiendi%20jaelgimine.pdf
 
„HIV nakkuse testimise ja HIV-positiivsete inimeste ravile suunamise juhis 2012“,
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_juhis_format%20EHK-le%2013.12.12.pdf
 
„Vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimine ja tööalase kokkupuutejuhtumi järgne profülaktika“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_Ravijuhend_2003_pp32-48.pdf


 
7. Punetised

Rasedaid ei ole vajalik skriinida punetiste suhtes, arvestades haiguse esinemissageduse olulist langust ja üldise vaktsineerimise alustamist Eestis alates 1992. aastast.

Vaktsineerimine punetiste vastu raseduse ajal on vastunäidustatud ning rasestumisest soovitatakse hoiduda 4 nädalat pärast vaktsineerimist.
​
8. Süüfilis

Süüfilis võib kanduda raseduse ajal emalt lapsele ning põhjustada vastsündinu surma, kaasasündinud süüfilist, surnultsündi ja enneaegset sünnitust. Parenteraalselt manustatud penitsilliin aitab edukalt vältida loote nakatumist ning ravi ei ohusta raseduse kulgu (B).
 
Kõiki rasedaid tuleb süüfilise suhtes testida I trimestril (või esimesel pöördumisel) kuna süüfilise ravist on kasu nii ema kui tulevase lapse tervisele. Ravi toimub koostöös naha- ja suguhaiguste arstiga ja peab olema kajastatud raseda dokumentatsioonis. Vajalik on seksuaalpartnerite kontroll ja ravi. Kui süüfilisse nakatunud rase sünnitab varem kui 30 päeva pärast ravikuuri lõppu, alustatakse vastsündinu süüfilisevastast ravi. 
 
Rasedate rutiinne testimine teistkordselt III trimestril ei ole vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
 
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf


9. Toksoplasmoos

Rutiinne skriining toksoplasmoosi suhtes ei ole vajalik, seda ei peeta efektiivseks ega majanduslikult põhjendatuks (B).

Rasedatele tuleb õpetada meetmeid nakatumisest hoidumiseks (C): 


  • Vältida väheküpsetatud liha söömist
  • Kanda kindaid aiatöödel ja mullaga kokkupuutel ning pesta käsi peale tegevuse lõpetamist
  • Vältida kokkupuudet kassi väljaheidetega
  • Pesta käsi enne toiduainetega tegelemist
  • Pesta hoolikalt puu-ja juurvilju enne kasutamist​​

10. Tsütomegaloviirus

Rutiinne rasedate testimine tsütomegaloviiruse suhtes ei ole vajalik (B).


 
11. Urogenitaalne gonorröa (tekitaja: lad. Neisseria gonorrhoeae)
​

Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis on gonorröasse haigestumine Eestis madal (vt. http://www.terviseamet.ee).
 
Seetõttu ei ole alates 2011.a. („Raseduse järgmise juhendi“ versioon 4) rasedate rutiinne testimine gonorröa suhtes vajalik, analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel lähtuda raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
 
Vt. Tervise Arengu Instituut, „HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis 2000-2015“
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/hiv_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_olukord_eestis_2015.pdf

 ​​
12. Urogenitaalne klamüdioos (tekitaja: lad. Chlamydia trachomatis)

Enamik urogenitaalsesse klamüdioosi nakatunud inimesi ei ole oma infektsioonist teadlikud, kuna puuduvad kaebused. Ravimata juhtudel võivad tekkida mitmed tõsised tüsistused: väikese vaagna põletikuline haigus, viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline vaagnavalu (C). Rasedusaegne klamüdioos võib tuua kaasa vastsündinu pneumoonia ja konjunktiviidi, emale sünnitusjärgse metroendometriidi (C). 
 
Arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis (vt. http://www.terviseamet.ee) on klamüdioosi skriining raseduse ajal näidustatud. Kui klamüdioosi uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul enne rasestumist, siis lähtuda rasedal analüüsi võtmise vajaduse otsustamisel raseda anamneesist ja tervisekäitumisest.
 
Klamüdioosi diagnoosimisel on vajalik nii raseda kui seksuaalpartneri(te) ravi.
 
Vt. „Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2015“
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Ravijuhis_2015.pdf

​
Powered by Create your own unique website with customizable templates.