Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
Kuna gestatsioondiabeedi korral on peamiseks riskiks loote makrosoomia ja sellest tingituna loote õlgade düstookia sünnitusel, siis tuleb tavapärasest enam pöörata tähelepanu loote kasvamise jälgimisele. Rasedusdiabeediga rasedale on soovitav teha ultraheliuuring lisaks tavapärastele skriiningutele ka vahemikus 36+0...38+6.
Pärast raseduse 38. nädalat kahekordistub ravimeid vajaval (metformiin või insuliin) gestatsioondiabeediga rasedal loote asfüksia risk igal lisandunud nädalal võrreldes eelneva nädalaga. Diabeetilise fetopaatiaga (makrosoomsel) lootel on sünnituse ajal suurem õlgade düstookia risk. Varasema sünnituse (enne 39. rasedusnädalat) korral esineb aga vastsündinul rohkem terviseprobleeme, eelkõige hingamishäireid ja hüpoglükeemiat.
Sünnituse ajastamise, sünnitusviisi ja induktsiooni vajaduse üle otsustab naistearst lähtudes raseda uuringute tulemustest individuaalselt.
Pärast raseduse 38. nädalat kahekordistub ravimeid vajaval (metformiin või insuliin) gestatsioondiabeediga rasedal loote asfüksia risk igal lisandunud nädalal võrreldes eelneva nädalaga. Diabeetilise fetopaatiaga (makrosoomsel) lootel on sünnituse ajal suurem õlgade düstookia risk. Varasema sünnituse (enne 39. rasedusnädalat) korral esineb aga vastsündinul rohkem terviseprobleeme, eelkõige hingamishäireid ja hüpoglükeemiat.
Sünnituse ajastamise, sünnitusviisi ja induktsiooni vajaduse üle otsustab naistearst lähtudes raseda uuringute tulemustest individuaalselt.
