Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal


I  Nõrgestatud elusviirust/bakterit sisaldavate vaktsiinide kasutamine
Nõrgestatud elusviirust/bakterit sisaldavad vaktsiinid on raseduse ajal vastunäidustatud (punetised, mumps, leetrid, tuulerõuged, tuberkuloos, poliomüeliit, kollapalavik, kõhutüüfuse suukaudne vaktsiin).


Pärast vaktsineerimist võiks hoiduda rasedusest 4 nädala jooksul  (D). Kuigi lootekahjustusi pole vaktsineerimisega seoses kirjeldatud, on teoreetiline risk loote haigestumiseks olemas (C). Rasedusaegne vaktsineerimine ei ole näidustus raseduse katkestamiseks (B).

Raseduse ajal on loetletud vaktsiinidega vaktsineerimine näidustatud vaid siis, kui kokkupuude haigusega on tõenäoline/vältimatu. 

II Inaktiveeritud/surmatud viirust/bakterit või selle antigeene sisaldavate vaktsiinide kasutamine
Inaktiveeritud/surmatud viirust/bakterit või selle antigeene sisaldavaid vaktsiine võib raseduse ajal vajadusel kasutada. 

Vaktsineerimise vajaduse määrab raseda kuulumine vastava haiguse riskigruppi lähtudes epidemioloogilisest situatsioonist ja raseda kaasuvatest haigustest, eluviisidest, elukohast jm teguritest. 
Vt. http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html

IIA Viirushaiguste vaktsiinid: gripp, marutõbi, A-hepatiit, B-hepatiit, puukentsefaliit

IIB Bakteriaalsete haiguste vaktsiinid: teetanus, difteeria, läkaköha, pneumokokk, meningokokk, siberi katk, kõhutüüfuse parenteraalselt manustatav vaktsiin.

Märkused:
  1. Vaktsineerimine gripivastase vaktsiiniga on vajalik kõigile rasedatele, kuid eriti neile, kelle raseduse teine ja kolmas trimester jäävad gripi kõrghooajale (B).
        Vt. http://www.vaktsineeri.ee/gripi-info.html - WHO ja ECDC infomaterjalid gripi kohta.
    2. Mõnedes riikides soovitatakse rasedusaegset revaktsineerimist läkaköha vastu raseduse   
        III trimestril eesmärgiga kaitsta vastsündinut nakatumise eest esimestel elukuudel. Vt.                 läkaköha:
         http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/Lakakoha.pdf
         https://www.cdc.gov/vaccines/pregnancy/hcp/guidelines.html
         https://www.cdc.gov/vaccines/pregnancy/pregnant-women/index.html
​

   3.  HPV vaktsiini raseduse ajal ei soovitata (D). Puudub informatsioon vaktsiini ohutuse kohta
      raseduse ajal. Rasedusaegne vaktsineerimine ei ole näidustus raseduse katkestamiseks.
 

III Immunoglobuliinide kasutamine raseduse ajal
Immunoglobuliinid on näidustatud haiguse (hepatiit B, hepatiit A, marutõbi, teetanus, tuulerõuged) ennetamiseks/raviks pärast kokkupuudet haigustekitajaga. Teetanuse, hepatiit A ja B ning marutõve korral manustatakse samaaegselt immunoglobuliiniga ka vastav vaktsiin.


Tuulerõugete immunoglobuliin on näidustatud rasedale, kes pole tuulerõugeid põdenud ja on kontaktne tuulerõugeid põdeva isikuga. Immunoglobuliin on Immuunoglobuliin on näidustatud vastsündinule, kui tema ema põdes tuulerõugeid 4 päeva enne sünnitust, sünnituse ajal või kuni 2 päeva pärast sünnitust.

A-hepatiidi immunoglobuliin on näidustatud rasedale kuni kahe nädala jooksul pärast haigustekitajaga kokkupuudet. Sel perioodil sündinud vastsündinule, nagu ka A-hepatiiti põdeva ema vastsündinule, on näidustatud immunoglobuliini manustamine võimalikult ruttu pärast sündi.

Vt. http://www.vaktsineeri.ee/vaktsiin-valditavad-nakkushaigused.html
Immuniseerimiskava välised vaktsiinid ja nende kasutamine:
http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/immunoprof/Lisa_1_vaktsiinid_ja_kasutamine.pdf
Immuniseerimiskava väliselt vaktsineeritavate isikute sihtrühmad ja nendele näidustatud vaktsiinid: http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/immunoprof/Lisa_2_vaktsiinid_ja_sihtruehmad.pdf
Riiklik immuniseerimiskava: http://www.vaktsineeri.ee/riiklik-immuniseerimiskava.html
Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks: http://www.esid.ee/cms/index.php?id=88
Vt. lisaks: Centers for Disease Control and Prevention, viited informatsioonile erinevate vaktsiinide kohta, vaktsineerimise ohutusele raseduse ja imetamise ajal.
https://www.cdc.gov/breastfeeding/recommendations/vaccinations.htm
https://www.cdc.gov/vaccines/pregnancy/hcp/guidelines.html
https://www.cdc.gov/vaccines/pregnancy/pregnant-women/index.html 
Powered by Create your own unique website with customizable templates.