Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks
Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi hindamine

1. Raseda vanus


Rasedad vanuses alla 18 aasta võivad vajada täiendavat nõustamist psühhosotsiaalse toimetuleku osas, teostatavate uuringute olulisuse rõhutamist ja sagedasemaid visiite. Noortel rasedatel esineb sagedamini hüperemeesi, preeklampsiat, loote üsasisest kasvupeetust, rasedusaegset aneemiat (C).

Rasedad vanuses üle  40 aasta võivad vajada täiendavat hindamist suurenenud riski tõttu loote kromosoomianomaaliate ja väärarendite tekkeks. Lisaks esineb sagedamini kroonilisi haigusi ja rasedustüsistusi: raseduse katkemist, rasedusaegset hüpertensiooni, gestatsioonidiabeeti, loote üsasisest kasvupeetust (C).

 2. Raseda mõõdud

Raseda kaal, pikkus ja kehamassi indeks tuleb registreerida raseduse alguses (B). Raseduse ajal tuleb hinnata raseda kaaluiivet, loote kasvu ja nõustada dieedi osas (C).


Ülekaalulistel rasedatel (raseduseelne KMI suurem või võrdne 30 kg/m2) esineb sagedamini hüpertensiooni ja loote üsasisest kasvupeetust, gestatsioondiabeeti ja loote makrosoomiat (B); neile on näidustatud GTT raseduse esimesel trimestril ning normipärase testi tulemuse korral selle kordamine 24.-28. rasedusnädalal.
​
Madalakaalulistel rasedatel (raseduseelne kehakaal <50 kg või  kehamassi indeks <19,5 kg/m2) esineb sagedamini loote üsasisest kasvupeetust, aneemiat ja enneaegset sünnitust (C). 

Lühikesekasvulistel rasedatel (<155 cm) esineb sagedamini sünnitusel loote ja vaagna sobimatust (C). Seetõttu võiks hinnata loote seisu ja loote eesasuva osa paiknemist vaagna suhtes raseduse 36.-37. nädalal, hinnata loote oletatavat kaaluprognoosi antropomeetriliselt ja/või ultraheli uuringu abil.


3. Sotsiaal-majanduslik seisund

Halva sotsiaal-majandusliku seisundi korral esineb emal sagedamini aneemiat, seksuaalsel teel levivaid infektsioone ja lootel üsasisest kasvupeetust. Vajalik on raseda nõustamine dieedi, hügieeni, eluviisi ja sotsiaalse toimetuleku osas. Vajadusel võtta ühendust raseda perearsti ja/või sotsiaaltöötajaga raseda elutingimuste ja toimetuleku hindamiseks.


​
Powered by Create your own unique website with customizable templates.