Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
Foolhappe defitsiit seondub suurenenud riskiga neuraaltoru defektide tekkeks. Tasakaalustatud toitumisel foolhappe defitsiiti ei teki. Siiski on soovitav raseduse planeerimisel ja kuni 12. rasedusnädalani tarvitada foolhapet 400 mikrogrammi päevas, et vähendada loote neuraaltoru defekti tekkeriski (A).
Raseduse ajal suureneb naise rauavajadus veremahu suurenemise ja loote kasvamise tõttu. Rauadepoode vähesuse korral võib kujuneda raseduse ajal rauavaegusaneemia. Profülaktiline rauapreparaatide tarvitamine ei paranda ema ega loote tervislikku seisundit ja ei ole vajalik (A).
Vitamiin A tarbimine soovitatud päevannust (800 mikrogrammi) ületavas koguses ei ole soovitatav. Retinooli ja retineenhappe suured annused võivad olla teratogeensed, eriti kui neid tarvitada raseduse esimesel trimestril (C).
Raseduse ajal on soovitatav päevane D vitamiini kogus 10 mikrogrammi (400 ühikut) päevas (A). Profülaktiliselt on soovituslik kasutada D vitamiini suuremat annust (25 mikrogrammi ehk 1000 ühikut) vähese päikesepaistega kuudel (sügisel, talvel); peamiselt siseruumides ja kunstliku valgustuse käes viibivatel rasedatel; rasedatel, kes tarbivad vähe piimatooteid, mune, kala, liha ja rasedatel, kelle raseduseelne kehamassi indeks oli üle 30 kg/m2 (D). Parema imendumise tõttu on eelistatud D3 vitamiin (kolekaltsiferool) (D). Lühiaegne D vitamiini tarvitamine koguses 25-50 mikrogrammi (1000-2000 ühikut) päevas on ohutu (B).
Vt. Eesti toitumis- ja liikumisoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
Vt. Rasedate toidu- ja toitumissoovitused
http://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/rasedad
Raseduse ajal suureneb naise rauavajadus veremahu suurenemise ja loote kasvamise tõttu. Rauadepoode vähesuse korral võib kujuneda raseduse ajal rauavaegusaneemia. Profülaktiline rauapreparaatide tarvitamine ei paranda ema ega loote tervislikku seisundit ja ei ole vajalik (A).
Vitamiin A tarbimine soovitatud päevannust (800 mikrogrammi) ületavas koguses ei ole soovitatav. Retinooli ja retineenhappe suured annused võivad olla teratogeensed, eriti kui neid tarvitada raseduse esimesel trimestril (C).
Raseduse ajal on soovitatav päevane D vitamiini kogus 10 mikrogrammi (400 ühikut) päevas (A). Profülaktiliselt on soovituslik kasutada D vitamiini suuremat annust (25 mikrogrammi ehk 1000 ühikut) vähese päikesepaistega kuudel (sügisel, talvel); peamiselt siseruumides ja kunstliku valgustuse käes viibivatel rasedatel; rasedatel, kes tarbivad vähe piimatooteid, mune, kala, liha ja rasedatel, kelle raseduseelne kehamassi indeks oli üle 30 kg/m2 (D). Parema imendumise tõttu on eelistatud D3 vitamiin (kolekaltsiferool) (D). Lühiaegne D vitamiini tarvitamine koguses 25-50 mikrogrammi (1000-2000 ühikut) päevas on ohutu (B).
Vt. Eesti toitumis- ja liikumisoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
Vt. Rasedate toidu- ja toitumissoovitused
http://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/rasedad
