Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Sünnieelne diagnostika


Sünnieelse diagnostika (SED) uuringute eesmärke, eetikat, võimalusi ja tööprotokolle käsitleb „Sünnieelse diagnostika juhend: loote kromosoomihaiguste sõeluurimine ja diagnoosimine. Loote ultraheliuuringud“, mille kehtiv versioon (versioon 4, kinnitatud 04.03.2016) on kättesaadav Eesti Naistearstide Seltsi kodulehel www.ens.ee/ravijuhendid. 

Sünnieelsete sõeluuringute eesmärk on hinnata käesoleva raseduse ajal kromosoomhaigusega lapse sünni riski. Sünnieelne diagnostika, sealhulgas sõeluuringud on rasedale vabatahtlikud ning rase võib testimisest loobuda. Iga uuringu eelselt tuleb rasedat informeerida testi olemusest, võimalikest tulemustest ja testide valepositiivsuse ja valenegatiivsuse võimalikkusest.
Sünnieelse diagnostika sõeluuringud 
​
Alates 01.03.2016 on Eestis sünnieelse sõeluuringu standardprotokolliks kombineeritud sõeluuring, s.o I trimestril raseda seerumis määratavad markerid koos ultraheli uuringul määratavate markeritega kalkuleeritakse ühtseks riskihinnanguks ja naine saab vastuse raseduse 11…13+6  rasedusnädalal ultrahelispetsialisti juures (tööprotokoll 1, vt. allpool).

Kui naine tuleb esmakordselt vastuvõtule raseduse kestuses enam kui 14 näd. või talle pole muul põhjusel tehtud I trimestri kombineeritud sõeluuringut, siis rakendatakse tööprotokolli 2, vt. allpool. 

(Vt. lisaks Eesti Naistearstide Selts. 2016. „Sünnieelse diagnostika juhend: loote kromosoomihaiguste sõeluurimine ja diagnoosimine. Loote ultraheliuuringud“, 2016;  lisad; tööprotokoll 1 ja 2. www.ens.ee/ravijuhendid.


Tööprotokoll 1 (naine tuleb arsti, ämmaemanda või pereõe vastuvõtule enne 14. rasedusnädalat)
 
1. Selgitada sõeluuringu võimalusi (I ja II trimestril).
 
2. Vereanalüüs 9.–11. (13.) rasedusnädalal, kui naine soovib sõeluuringuid. Määratavad vereseerumi markerid on PAPP-A, vaba β-HCG.
 
3. Ultraheli uuring, kui loote pikkus (ing. crown-rump lengh, CRL) on 45–84 mm ultraheli spetsialisti juures, kellel on FMF sertifikaat NT ja teiste vajalike lisamarkerite vaatamiseks (vt. SED juhend, ptk. 3.6.4).
 
Sertifitseeritud spetsialistide nimekiri on avalik ja kättesaadav aadressil https://fetalmedicine.org/certificates-of-competence.
 
4. Riskihinnang kalkuleeritakse kasutades FMFi heaskiidetud arvutiprogrammi.
 
5. Testijärgne nõustamine. Kui on tehtud I trimestri kombineeritud sõeluuring, ei ole
näidustatud II trimestri sõeluuring.
 

Tööprotokoll 2 (naine tuleb arsti, ämmaemanda või pereõe vastuvõtule esimest korda raseduse suuruses enam kui 14 nädalat või naisele ei ole muul põhjusel tehtud I trimestri kombineeritud sõeluuringut).
 
1. Selgitada sõeluuringu võimalusi II trimestril.
 
2. Määrata täpne raseduse suurus ultraheli uuringul.
 
3. Vereanalüüs 14.–17. rasedusnädalal, kui naine soovib sõeluuringuid. Hinnatavad vereseerumi markerid on AFP, HCG, uE3.
 
4. Riskihinnangu kalkuleerimine.
 
5. Testijärgne nõustamine.
​

Loote rakuvaba DNA analüüs raseda veres ehk mitteinvasiivne sünnieelne test (NIPT)


Viimastel aastatel on ka Eestis tulnud kasutusse testid, millega uuritakse raseda veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNA-st (ing. cell-free fetal DNA, cffDNA). Maailmas on mitmeid cffDNA-l põhinevaid kromosoomianalüüse pakkuvaid firmasid, mille testidel on erinevad kommertsnimed (nt. Panorama, Harmony, MaternyT21 Plus, Verify,
NeoBona)

NIPT head omadused:
  • suhteliselt täpselt on võimalik tuvastada loote mõningaid kromosomaalseid arengurikkeid: trisoomia 21 korral üle 99%, trisoomia 18 puhul 97–99%, trisoomia 13 puhul 87–99% ning 45X0 korral 95%
  • vähene valepositiivsus (0,03–0,07%) ja valenegatiivsus (0,01%)
  • võimalus teha analüüs alates 9.–10. rasedusnädalast

NIPT miinused:
  • testiga saab tuvastada trisoomia 21, 18 ja 13 esinemist ning sugukromosoomide anomaaliaid. Mõned firmad pakuvad lisaks ka sagedasemate mikrodeletsioonide cffDNA-analüüsi. Testitavad haigused moodustavad vaid 2/3 sünni eelselt invasiivsel protseduuril leitud kromosoomimuutustest
  • analüüsi tulemus võib olla nii valenegatiivne kui valepositiivne. Positiivse testi korral on praegu diagnoosi kinnitamiseks vaja teha invasiivne protseduur.
  • test võib ebaõnnestuda kuni 4%-l juhtudest, tulenevalt naise veres ringleva rakuvaba loote DNA hulga varieeruvusest
  • sõltuvalt metoodikast ei võimalda NIPT vahet teha, kas kromosoomianomaalia esineb emal või lootel
  • kõrge hind, mida ei kompenseeri praegu Eesti Haigekassa


Powered by Create your own unique website with customizable templates.