Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
Raseduse ajal võib olla tegemist nii rasedust tüsistava eelneva hüpertensiooniga (organkahjustusega või ilma selleta) kui ka rasedusaegse hüpertensiooniga või preeklampsiaga.
Rasedusaegne hüpertensioon on arteriaalse vererõhu tõus pärast 20. rasedusnädalat eelnevalt normotensiivsel isikul, kui sellega ei kaasne proteinuuriat. Rasedusaegne hüpertensioon taandub sünnitusjärgses perioodis, kuid võib olla riskiteguriks hüpertensiooni tekkimisele hilisemas elueas.
Preeklampsia korral lisandub vererõhu tõusule proteinuuria üle 0,3 grammi ööpäevas. Vererõhu tõus ja proteinuuria tekivad pärast 20. rasedusnädalat. Rasedusele eelneva hüpertensiooni korral võib raseduse ajal kujuneda ladestus-tüüpi preeklampsia.
Preeklampsia tekkest on enam ohustatud (C):
Preeklampsia varaseks ennustamiseks võib kasutada kombineeritud testi raseduse I trimestril 11.-13. nädalal. Riskihinnangut on võimalik läbi viia koos I trimestri seerum- ja ultraheliuuringuga. Hinnatavad parameetrid on: naise vanus, pikkus, kaal, rass, suitsetamine, keskmine arteriaalne vererõhk, vereseerumis määratav platsenta kasvufaktor (PLGF) ja ultraheli uuringul mõõdetav verevoolu pulsatiilsusindeks emakaarterites.
Riski hinnang võimaldab ennustada 75% varase preeklampsia (enne 34. rasedusnädalat) juhtudest, kuid alla poolte hilise preeklampsia juhtudest. Tuleb arvestada, et preeklampsia riski hinnangul on vale-positiivsuse määr 10%.
Rasedusaegne hüpertensioon on arteriaalse vererõhu tõus pärast 20. rasedusnädalat eelnevalt normotensiivsel isikul, kui sellega ei kaasne proteinuuriat. Rasedusaegne hüpertensioon taandub sünnitusjärgses perioodis, kuid võib olla riskiteguriks hüpertensiooni tekkimisele hilisemas elueas.
Preeklampsia korral lisandub vererõhu tõusule proteinuuria üle 0,3 grammi ööpäevas. Vererõhu tõus ja proteinuuria tekivad pärast 20. rasedusnädalat. Rasedusele eelneva hüpertensiooni korral võib raseduse ajal kujuneda ladestus-tüüpi preeklampsia.
Preeklampsia tekkest on enam ohustatud (C):
- Esmasünnitajad
- Rasedad vanuses üle 40. aasta
- Rasedad, kelle raseduste intervall on 10 aastat või rohkem
- Rasedad, kelle lähisugulastel (ema, õde) on esinenud preeklampsiat
- Rasedad, kellel on esinenud preeklampsia varasema raseduse ajal
- Ülekaalulised rasedad (KMI üle 30 kg/m² esimesel visiidil)
- Mitmikrasedust kandvad naised
- Eelneva haigusega (hüpertooniatõbi, diabeet, krooniline neeruhaigus) rasedad
Preeklampsia varaseks ennustamiseks võib kasutada kombineeritud testi raseduse I trimestril 11.-13. nädalal. Riskihinnangut on võimalik läbi viia koos I trimestri seerum- ja ultraheliuuringuga. Hinnatavad parameetrid on: naise vanus, pikkus, kaal, rass, suitsetamine, keskmine arteriaalne vererõhk, vereseerumis määratav platsenta kasvufaktor (PLGF) ja ultraheli uuringul mõõdetav verevoolu pulsatiilsusindeks emakaarterites.
Riski hinnang võimaldab ennustada 75% varase preeklampsia (enne 34. rasedusnädalat) juhtudest, kuid alla poolte hilise preeklampsia juhtudest. Tuleb arvestada, et preeklampsia riski hinnangul on vale-positiivsuse määr 10%.
Kõrgenenud riski korral (<1:100) on soovitav kasutada igapäevaselt atsetüülsalitsüülhapet 150 mg kuni raseduse 35. nädalani. Profülaktiline ravi, kui see on alustatud enne 16. rasedusnädalat vähendab varase (enne 34. rasedusnädalat) preeklampsia tekke tõenäosust 60%. Toodud tõenäosused ei kehti mitmikraseduste korral.
Preeklampsiat esineb Eestis 1 juhtum 50 raseduse kohta, varast preeklampsiat 1 juhtum 200 raseduse kohta. Praegu ei ole preeklampsia ennustamise test madala sensitiivsuse ja spetsiifilisuse tõttu rutiinselt kasutatav.
Rasedat tuleb informeerida, millised on preeklampsia ohu märgid ning milliste kaebuste korral tuleb kindlasti pöörduda rasedust jälgiva arsti, ämmaemanda või perearsti poole või erakorralise meditsiini osakonda:
- Peavalu
- Nägemishäired – udune nägemine, sähvatused silmade ees, virvendus
- Tugev valu roidekaare all
- Korduv oksendamine raseduse II või III trimestril
- Käte ja näo tursete tekkimine, jalgade turse kiire süvenemine
Käitumistaktika hüpertensioon ja/või proteinuuria esinemisel:
Rasedad, kelle sRR on 140 mmHg või rohkem ja dRR on 90 mmHg või rohkem korduvatel mõõtmistel (vähemalt 4 tunnise intervalliga), tuleb suunata konsultatsioonile naistearsti või rasedatega tegeleva sisearsti juurde ning teha uriini analüüs. Ravi alustamise vajaduse ja edasise jälgimisskeemi üle otsustab naistearst või rasedatega tegelev sisearst.
Kui sRR on 160 mmHg või rohkem ja/või dRR 100 mmHg või rohkem kahel järjestikusel mõõtmisel, vajab rase koheselt antihüpertensiivset ravi. Ravi alustab ja edasise jälgimisskeemi koostab naistearst või rasedatega tegelev sisearst. Kui raseda naistearstile või rasedatega tegeleva sisearsti ambulatoorsele konsultatsioonile suunamine ei ole koheselt võimalik, suunata rase vajadusel statsionaarseteks uuringuteks sünnitusosakonda.
- Hüpertensioon ilma proteinuuriata
Rasedad, kelle sRR on 140 mmHg või rohkem ja dRR on 90 mmHg või rohkem korduvatel mõõtmistel (vähemalt 4 tunnise intervalliga), tuleb suunata konsultatsioonile naistearsti või rasedatega tegeleva sisearsti juurde ning teha uriini analüüs. Ravi alustamise vajaduse ja edasise jälgimisskeemi üle otsustab naistearst või rasedatega tegelev sisearst.
Kui sRR on 160 mmHg või rohkem ja/või dRR 100 mmHg või rohkem kahel järjestikusel mõõtmisel, vajab rase koheselt antihüpertensiivset ravi. Ravi alustab ja edasise jälgimisskeemi koostab naistearst või rasedatega tegelev sisearst. Kui raseda naistearstile või rasedatega tegeleva sisearsti ambulatoorsele konsultatsioonile suunamine ei ole koheselt võimalik, suunata rase vajadusel statsionaarseteks uuringuteks sünnitusosakonda.
- Proteinuuria
Preeklampsia
Preeklampsia diagnoosimine:
Preeklampsia raske vorm:
Preeklampsia diagnoosimine:
- sRR 140 mmHg või rohkem ja dRR on 90 mmHg või rohkem korduvatel mõõtmistel (vähemalt 4 tunnise intervalliga) ning
- proteinuuria üle 0,3 g/24 tunni jooksul või 1+ testribaga määratud juhuslikus puhtalt kogutud uriinis vähemalt 2 korral.
Preeklampsia raske vorm:
- sRR 160 mmHg või rohkem ja/või dRR on 110 mmHg või rohkem vähemalt 2 mõõtmisel (vähemalt 4 tunnise intervalliga) ja lisaks üks sümptomitest:
- proteinuuria 5 g/24 tunni jooksul või 3+ testribaga määratud juhuslikus uriinis vähemalt 2 korral (vähemalt 4 tunnise intervalliga) või
- neerufunktsiooni oluline langus (kreatiniin üle 100 μmol/L, oliguuria alla 500 ml/24 tunnis)
- trombotsütopeenia alla 100 x109/L
- maksaensüümide suurenenud aktiivsus (normväärtusest üle kahe korra kõrgem AST, ALT), valu paremal epigastriumis
- kopsuturse
- nägemishäired
Preeklampsia ja preeklampsia kahtluse korral peab raseda suunama edasisteks uuringuteks naistearsti või rasedatega tegeleva sisearsti juurde või statsionaarseteks uuringuteks sünnitusosakonda.
Preeklampsia järgselt on naisel neli korda suurem risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks hilisemas elus. Riski suurendavad veelgi ülekaal, kaasuv 2. tüüpi diabeet, suitsetamine. Kõiki naisi, kellel oli preeklampsiaga tüsistunud rasedus, tuleb suurenenud riskist teavitada ja nõustada tervislike eluviiside suhtes.
