Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriske mõjutavad seisundid
1. Eelnev viljatus ja korduv raseduse katkemine
Kui rasedusele on eelnenud viljatus ja/või korduvad raseduse iseeneslikud katkemised, võib käigusoleva rasedusega kaasneda ärevus ning seetõttu võib rase vajada sagedasemaid visiite ja korduvat nõustamist. Viljatusravi tulemusena esineb sagedamini mitmikuid ja emakavälist rasedust. Raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse risk on tõusnud (B).
Kui viljatuse põhjuseks on olnud polütsüstiliste munasarjade sündroom, on suurem risk gestatsioondiabeedi tekkeks (A). Sellisele juhul tuleb teha GTT raseduse I trimestril ning kui testi tulemus on normipärane, siis korrata seda raseduse 24.-28. nädalal.
2. Enneaegne sünnitus
Enneaegseks sünnituseks nimetatakse regulaarsete emaka kokkutõmmete teket enne 37+0 rasedusnädalat koos samaaegsete muutustega emakakaelas. Enneaegse sünnituse risk käesoleva raseduse ajal on suurem, kui eelnev(ad) rasedus(ed) on lõppenud enneaegse sünnitusega (A).
Sünnitus enne 34+0 rasedusnädalat on raske rasedustüsistus. Vajalik on võimalikult täpselt ära tunda enneaegse sünnituse riskiga rasedad ja rakendada ravivõtteid: raseduse prolongeerimine ravimitega, sünnieelne glükokortikoidravi loote kopsude ettevalmistuseks, neuroprotektsioon loote/lapse ebaküpse aju kaitseks ja antibakteriaalse ravi rakendamine rasedal vastavate näidustuste olemasolu korral, et parandada emade ja laste tervisetulemit.
Ähvardava enneaegse sünnituse kahtlusel on soovitav teha rasedale emakakaela pikkuse hindamiseks transvaginaalne ultraheliuuring. Kui emakakaela avatus ei ole sel viisil hinnatav, võib kasutada digitaalset palpatsiooni. Kui ähvardava enneaegse sünnituse sümptomitega naisel enne 35+0 rasedusnädalat on transvaginaalsel ultraheliuuringul emakakaela pikkus 15 mm või lühem, on soovitav alustada tokolüüsi ja loote kopsude ettevalmistust glükokortikosteroidiga. Rase tuleb suunata statsionaarsele ravile.
Lootevee enneaegse puhkemise kahtluse korral, kui lootevee eritumine ei visualiseeru, on soovitav teha rasedale lootevee test tupesekreedist: kasutatakse insuliinisarnast kasvufaktorit siduva proteiin 1 (Vag-IGFBP-1) või platsenta alfa-1-mikroglobuliini (PAMG-1) määramist tupekaapest.
Emakakaela pikkuse mõõtmine raseduse II trimestril ja fibronektiini hulga määramine emakakaelas võivad olla abistavaks meetodiks enneaegse sünnituse riski hindamisel, kuid ei ole praegustel andmetel vähese tundlikkuse tõttu rutiinuuringuna näidustatud (C). Profülaktiline ravi tokolüütiliste preparaatidega ei ole näidustatud (B).
Vt. Eesti ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“, 2017, http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/158/enneaegse-synnituse-ja-enneaegse-vastsyndinu-perinataalperioodi-kasitlus
3. Surnultsünd või väärarendiga sündinud laps
Risk järgneva raseduse ajal loote antenataalseks surmaks või väärarendi tekkeks sõltub surma või väärarendi põhjusest. Raseduse jälgimise plaan koostada koos naistearsti, vajadusel geneetikuga.
4. Eelnev laps sünnikaaluga üle 4500 g või alla 2500 g
Madalakaalulise lapse korral analüüsida võimalikke põhjusi ja nende kordumise riski, jälgida hoolikalt loote kasvu ja seisundit raseduse ajal. Kui anamneesis on üle 4500g lapse sünd, siis kuulub rase gestatsioondiabeedi kõrge riski gruppi ja vajab lisauuringuid (GTT raseduse I trimestril ja normipärase tulemuse korral selle kordamine 24.-28. rasedusnädalal ning ultraheli uuring loote kaalu ja lootevee koguse hindamiseks raseduse III trimestril, soovitatavalt 36.-39. nädalal) (B). Rase võib vajada tavapärasest rohkem naistearsti konsultatsioone.
5. Emaka- ja emakakaela operatsioonid (sh. keisrilõige) ning emaka väärarendid
Emakaanomaaliate ja emakakaela eelnenud operatsioonide korral on suurenenud raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse risk (B), võib kaasneda emakakaela puudulikkus. Emakakaela puudulikkuse kahtluse korral soovitatakse emakakaela mõõtmist vaginaalse ultraheliuuringu abil 19.-21. nädalal, vajadusel uuringut korratakse. Eelneva emakaoperatsiooni korral on emaka rebendi oht, eriti emakakeha piirkonna operatsioonide (korporaalne keisrilõige, müoomisõlme eemaldamine) puhul (B). Rase võib vajada tavapärasest rohkem naistearsti konsultatsioone.
6. Tüsistustega kulgenud varasem rasedus, sünnitus või sünnitusjärgne periood
Tüsistustega kulgenud varasema raseduse või sünnituse hulka kuuluvad seisundid: raske preeklampsia, sünnitusega seotud suur verekaotus (üle 1000ml), septiline tüsistus, trombemboolilised tüsistused, ulatuslikud sünnitustee rebendid jms. Vajalik on hoolikas raseda jälgimine kaebuste osas, raseda seisundi ja loote üsasisese seisundi ning kasvu hindamine tüsistuste võimaliku kordumise riski seisukohast. Informatsioon eelneva raseduse ja sünnituse kohta kirjeldada võimalikult täpselt raseda dokumentatsioonis. Rase võib vajada sagedasemat naistearsti, muude erialaspetsialistide, imetamisnõustaja, psühholoogi, raseduskriisi nõustaja või hingehoidja konsultatsiooni.
7. Varasem rasedusaegne või sünnitusjärgne psühhoos
Rasedus soodustab psüühika- ja meeleoluhäire kordumist (A). Varasemalt esinenud psühhoos, eriti seoses raseduse ja sünnitusega, on näidustus raseda suunamiseks psühhiaatri või/ja psühholoogi konsultatsioonile. Raseduse ajal tuleb korduvalt hinnata raseda psüühilist seisundit (B). Vajadusel võtta ühendust raseda perearsti või psühhiaatriga.
