Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Töötamine raseduse ajal

Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui on järgitud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi Valitsuse määruses nr. 95 (11.06.2009), redaktsiooni akt nr 5. (26.03.2015):

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“
https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015018

Kui raseda töötingimused ei vasta nõuetele, siis peab  tervishoiuteenuse osutaja sellest informeerima tööandjat kirjalikult.
Rasedal ei ole lubatud töötada allmaatöödel, kõrge õhurõhu tingimustes, kokkupuutel plii ja selle ühenditega, samuti punetiste ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul kui rase on immuunsuse tõttu nimetatud tekitajate suhtes piisavalt kaitstud.  


Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta on järgmised:
1) füüsikalised ohutegurid
a) põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
b) müra;
c) kahjustav kiirgus;
d) pidev kõrge või madal õhutemperatuur;
e)  elavhõbe või selle ühendid;
f)  rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega;
g) süsinikmonooksiid;
h) orgaanilised lahustid;
i) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid;
j) kokkupuude ainete ja segudega, mis on mutageensed sugurakkudele, kantserogeensed, reprotoksilised, erituvad rinnapiimaga last ohustavas hulgas.

Detailne nimekiri on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:353:0001:1355:et:PDF

2) bioloogilised ohutegurid
 
3) füsioloogilised ohutegurid
a) raskuste käsitsi teisaldamine;
b) füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
 
4) psühholoogilised ohutegurid
a) vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
b) töötamine üksinda;
c) monotoonne töö.


Vt. Metoodiline juhend. Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, 2002, http://osh.sm.ee/good_practice/rasedate.pdf
Powered by Create your own unique website with customizable templates.