Töötamine raseduse ajal
Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui on järgitud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi Valitsuse määruses nr. 95 (11.06.2009), redaktsiooni akt nr 5. (26.03.2015):
„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015018
Kui raseda töötingimused ei vasta nõuetele, siis peab tervishoiuteenuse osutaja sellest informeerima tööandjat kirjalikult.
Rasedal ei ole lubatud töötada allmaatöödel, kõrge õhurõhu tingimustes, kokkupuutel plii ja selle ühenditega, samuti punetiste ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul kui rase on immuunsuse tõttu nimetatud tekitajate suhtes piisavalt kaitstud.
Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta on järgmised:
1) füüsikalised ohutegurid
a) põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
b) müra;
c) kahjustav kiirgus;
d) pidev kõrge või madal õhutemperatuur;
e) elavhõbe või selle ühendid;
f) rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega;
g) süsinikmonooksiid;
h) orgaanilised lahustid;
i) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid;
j) kokkupuude ainete ja segudega, mis on mutageensed sugurakkudele, kantserogeensed, reprotoksilised, erituvad rinnapiimaga last ohustavas hulgas.
Detailne nimekiri on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:353:0001:1355:et:PDF
2) bioloogilised ohutegurid
3) füsioloogilised ohutegurid
a) raskuste käsitsi teisaldamine;
b) füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
4) psühholoogilised ohutegurid
a) vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
b) töötamine üksinda;
c) monotoonne töö.
Vt. Metoodiline juhend. Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, 2002, http://osh.sm.ee/good_practice/rasedate.pdf
„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015018
Kui raseda töötingimused ei vasta nõuetele, siis peab tervishoiuteenuse osutaja sellest informeerima tööandjat kirjalikult.
Rasedal ei ole lubatud töötada allmaatöödel, kõrge õhurõhu tingimustes, kokkupuutel plii ja selle ühenditega, samuti punetiste ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul kui rase on immuunsuse tõttu nimetatud tekitajate suhtes piisavalt kaitstud.
Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta on järgmised:
1) füüsikalised ohutegurid
a) põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
b) müra;
c) kahjustav kiirgus;
d) pidev kõrge või madal õhutemperatuur;
e) elavhõbe või selle ühendid;
f) rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega;
g) süsinikmonooksiid;
h) orgaanilised lahustid;
i) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid;
j) kokkupuude ainete ja segudega, mis on mutageensed sugurakkudele, kantserogeensed, reprotoksilised, erituvad rinnapiimaga last ohustavas hulgas.
Detailne nimekiri on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:353:0001:1355:et:PDF
2) bioloogilised ohutegurid
3) füsioloogilised ohutegurid
a) raskuste käsitsi teisaldamine;
b) füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
4) psühholoogilised ohutegurid
a) vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
b) töötamine üksinda;
c) monotoonne töö.
Vt. Metoodiline juhend. Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, 2002, http://osh.sm.ee/good_practice/rasedate.pdf
