Gestatsioonidiabeet
Gestatsioondiabeet (ing. gestational diabetes mellitus, GDM) on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib rasedal hüperglükeemia ja/või insuliini resistentsus. Haigus esineb vaid raseduse ajal ja taandub pärast sünnitust. Kirjanduse andmetel on GDM esinemissagedus 3-18% (sõltub allikast ja diagnoosikriteeriumidest, Eestis aastal 2016 6,5% meditsiinilise sünniregistri andmetel).
Naised, kellel on esinenud GDM, on hilisemas elus ohustatud 1. või 2. tüüpi diabeedi tekkest (40%-l gestatsioondiabeediga patsientidest kujuneb 10 aasta vältel 2. tüüpi diabeet, rasvunud patsientidel tõuseb esinemissagedus 50%-ni). Erilist tähelepanu tuleb pöörata rasedatele, kellel GDM avaldub enne 20. rasedusnädalat – sageli on siis tegemist juba raseduseelse diabeediga, mis kulges varjatult ja avaldus raseduse ajal. Nendel rasedatel esineb sageli glükosuuria ja/või hüperglükeemia juba raseduse esimesel poolel.
Naised, kellel on esinenud GDM, on hilisemas elus ohustatud 1. või 2. tüüpi diabeedi tekkest (40%-l gestatsioondiabeediga patsientidest kujuneb 10 aasta vältel 2. tüüpi diabeet, rasvunud patsientidel tõuseb esinemissagedus 50%-ni). Erilist tähelepanu tuleb pöörata rasedatele, kellel GDM avaldub enne 20. rasedusnädalat – sageli on siis tegemist juba raseduseelse diabeediga, mis kulges varjatult ja avaldus raseduse ajal. Nendel rasedatel esineb sageli glükosuuria ja/või hüperglükeemia juba raseduse esimesel poolel.
GDM diagnoosimine võimaldab:
1) informeerida patsienti riskidest
2) eluviiside muutmise või ravimite abil lükata 2. tüüpi diabeeti haigestumist edasi
3) alustada diabeedi ravi varem, vältides haiguse progresseerumist
1) informeerida patsienti riskidest
2) eluviiside muutmise või ravimite abil lükata 2. tüüpi diabeeti haigestumist edasi
3) alustada diabeedi ravi varem, vältides haiguse progresseerumist
Gestatsioondiabeedi korral on peamisteks riskideks loote makrosoomia ning vastsündinu ainevahetushäired, eelkõige hüpoglükeemia ja hüperbilirubineemia. Kui tegemist on varasema, kuid diagnoosimata 2. tüüpi diabeediga, siis on tõusnud ka väärarendite risk. Kirjanduse andmetel on 10-20% õlgade düstookiaga tüsistunud sünnitustest tingitud ema diabeedist, kõigist loote väärarenditest on 2-3% seotud ema diabeediga. On leitud seos makrosoomia ja lapseea ülekaalu vahel, mis omakorda tõstab 2. tüüpi diabeet haigestumise riski hilisemas elus. Juhuslikult määratud veresuhkrute normaalne tase ei välista gestatsioondiabeedi esinemise võimalust. GDM diagnostikaks ei saa kasutada paastu-* või söömisjärgse veresuhkur väärtusi ega glükoosi määramist uriinis.
*paastusuhkur e. tühja kõhu veresuhkur – veresuhkru näit pärast vähemalt 8 tunnist perioodi, mil patsient ei ole söönud ega joonud midagi peale vee.
*paastusuhkur e. tühja kõhu veresuhkur – veresuhkru näit pärast vähemalt 8 tunnist perioodi, mil patsient ei ole söönud ega joonud midagi peale vee.
Gestatsioondiabeediga seotud riskid emale ja lapsele on sarnased riskidega raseduseelse diabeedi korral:
- Raseduse katkemine
- Enneaegne sünnitus
- Preeklampsia
- Perinataalne surm (loote antenataalse surma riski on kõrgeim viimase 4-8 rasedusnädalal vältel)
- Loote/vastsündinu makrosoomia
- Sünnitrauma
- Suurenenud vajadus sünnituse induktsiooniks või keisrilõikeks
- Vastsündinu adaptatsioonihäired
