Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Gestatsioonidiabeet

Gestatsioondiabeet (ing. gestational diabetes mellitus, GDM) on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib rasedal hüperglükeemia ja/või insuliini resistentsus. Haigus esineb vaid raseduse ajal ja taandub pärast sünnitust. Kirjanduse andmetel on GDM esinemissagedus 3-18% (sõltub allikast ja diagnoosikriteeriumidest, Eestis aastal 2016 6,5% meditsiinilise sünniregistri andmetel).
​
​Naised, kellel on esinenud GDM, on hilisemas elus ohustatud 1. või 2. tüüpi diabeedi tekkest (40%-l gestatsioondiabeediga patsientidest kujuneb 10 aasta vältel 2. tüüpi diabeet, rasvunud patsientidel tõuseb esinemissagedus 50%-ni). Erilist tähelepanu tuleb pöörata rasedatele, kellel GDM avaldub enne 20. rasedusnädalat – sageli on siis tegemist juba raseduseelse diabeediga, mis kulges varjatult ja avaldus raseduse ajal. Nendel rasedatel esineb sageli glükosuuria ja/või hüperglükeemia juba raseduse esimesel poolel. 
​GDM diagnoosimine võimaldab:
1) informeerida patsienti riskidest
2) eluviiside muutmise või ravimite abil lükata 2. tüüpi diabeeti haigestumist edasi
3) alustada diabeedi ravi varem, vältides haiguse progresseerumist
​Gestatsioondiabeedi korral on peamisteks riskideks loote makrosoomia ning vastsündinu ainevahetushäired, eelkõige hüpoglükeemia ja hüperbilirubineemia. Kui tegemist on varasema, kuid diagnoosimata 2. tüüpi diabeediga, siis on tõusnud ka väärarendite risk. Kirjanduse andmetel on 10-20% õlgade düstookiaga tüsistunud sünnitustest tingitud ema diabeedist, kõigist loote väärarenditest on 2-3% seotud ema diabeediga. On leitud seos makrosoomia ja lapseea ülekaalu vahel, mis omakorda tõstab 2. tüüpi diabeet haigestumise riski hilisemas elus. Juhuslikult määratud veresuhkrute normaalne tase ei välista gestatsioondiabeedi esinemise võimalust. GDM diagnostikaks ei saa kasutada paastu-* või söömisjärgse veresuhkur väärtusi ega glükoosi määramist uriinis. 
​ 
*paastusuhkur e. tühja kõhu veresuhkur – veresuhkru näit pärast vähemalt 8 tunnist perioodi, mil patsient ei ole söönud ega joonud midagi peale vee. 
​Gestatsioondiabeediga seotud riskid emale ja lapsele on sarnased riskidega raseduseelse diabeedi korral:
  • Raseduse katkemine
  • Enneaegne sünnitus
  • Preeklampsia
  • Perinataalne surm (loote antenataalse surma riski on kõrgeim viimase 4-8 rasedusnädalal vältel)
  • Loote/vastsündinu makrosoomia
  • Sünnitrauma
  • Suurenenud vajadus sünnituse induktsiooniks või keisrilõikeks
  • Vastsündinu adaptatsioonihäired
Lapse hilisem ülekaalulisus ja soodumus süsivesikute ainevahetuse häirete tekkeks
Powered by Create your own unique website with customizable templates.