Raseduse jälgimise juhend
  • Juhendi üldine teave
  • Lühendid ja tõenduspõhisuse määratlus
    • Epidemioloogia
    • Nõuded antenataalsele hooldusele
    • Raseda nõustamine
  • Eluviisid ja keskkonna tegurid raseduse ajal
    • Töötamine raseduse ajal
    • Toitumine raseduse ajal
    • Vitamiinide ja toidulisandite tarvitamine raseduse ajal
    • Ravimite tarvitamine raseduse ajal
    • Vaktsineerimine rasedust planeerides, raseduse ja imetamise ajal >
      • Vaktsineerimine rasedust planeerides ja raseduse ajal
      • Vaktsineerimine imetamise ajal
    • Tervist kahjustavate ainete tarvitamine raseduse ajal
    • Füüsiline koormus ja seksuaalelu raseduse ajal
    • Reisimine raseduse ajal
    • Saun, juuksehooldus ja iluprotseduurid
    • Massaaž ja kinesioteipimine
  • Sagedamini esinevate rasedusaegsete vaevuste käsitlus
  • Rasedusriskide hindamine
    • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi alusel
    • Vaimne tervis ja nõustamine rasedusega kaasnevate psühholoogiliste probleemide ja lähisuhtevägivalla korral
    • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriskid
    • Kaasuvad haigused
    • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
  • Uuringud raseduse ajal
    • Uuringud infektsioonide suhtes
    • Hematoloogiliste probleemide skriining
    • Sünnieelne diagnostika >
      • Ultraheliuuringud >
        • I trimestri ultraheliuuringud
        • II trimestri ultraheliuuringud
        • III trimestri ultraheliuuringud
      • Invasiivsed SED protseduurid
  • Loote seisundi hindamine
    • Emakapõhja kõrguse mõõtmine
    • Loote liigutuste jälgimine, loote südamelöökide kuulatlemine
    • Kardiotokograafia
    • Loote eesasuva osa määramine
  • Raseduspetsiifiliste ema seisundite skriinimine
    • Rasedushüpertensioon ja preeklampsia
    • Gestatsioonidiabeet >
      • Gestatsioondiabeedi skriining
      • GTT teostamine
      • Gestatsioonidiabeediga patsiendi jälgimine ja ravi
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
      • Gestatsioondiabeediga patsiendi jälgimine sünnitusjärgselt
    • Enneaegne sünnitus
    • Platsenta eesasetsus
    • Loote vaagnaotsseis
  • Antenataalsete visiitide ajastus ja soovituslik sisu
    • Raseduse I trimester (kuni 16. rasedusnädal)
    • Raseduse II trimester (16.-28. rasedusnädal)
    • Raseduse III trimester (28. nädalast kuni sünnituseni)
  • Kirjanduse loetelu
    • Rahvusvahelised juhendid
    • Artiklid ja raamatud
    • Seadusandlikud aktid Eestis
  • Lisad
    • Antenataalse nõustamise soovituslikud teemad
    • Kehamassi indeksi määramise tabel
    • Ravi ja käitumisjuhendid Eestis
    • Antenataalsete visiitide ja uuringute koondtabel
  • Juhend printimiseks

Loote vaagnaotsseis

Loote välisele pöördele suunamise näidustused ja vastunäidustused
 
Kui loode ei ole 35.-36. rasedusnädalal peaseisus, on soovitav suunata rase loote välisele pöördele. Loote välise pöörde eesmärgiks on viia loode peaseisu ning seeläbi vähendada vaginaalse sünnitusega seotud riske lootele ja emale.
Enne 36. rasedusnädalat pööret teha ei soovitata. Sobivamaks ajaks loetakse raseduse 36.-37. nädalat,  piisava lootevee ja liikuva loote korral võib pööret üritada ka hiljem, kuid õnnestumise tõenäosus on väiksem (A).

​Mitmikute korral ei kasutata loote välist pööret antenataalselt, küll aga sageli sünnituse käigus, et pöörata II kaksik risti- või tuharseisust peaseisu. 

Loote välisele pöördele suunamise näidustused (A):
  • Rasedus 35+0 nädalat või rohkem, loode on tuhar-, jalg- või ristiseisus
  • Puuduvad vastunäidustused vaginaalseks sünnituseks
  • Üksikloode
  • Probleemideta kulgenud rasedus
Loote välise pöörde absoluutsed vastunäidustused (A):
  • Vaginaalne sünnitus on ema või loote seisundi tõttu vastunäidustatud
  • Platsenta eessasetsus
  • Vereeritus suguteedest eelnenud 7 päeva jooksul
  • Loote distress (patoloogiline KTG, doppleruuringul patoloogiline verevool nabaväädiarteris või loote veresoontes)
Loote välise pöörde suhtelised vastunäidustused:
  • Preeklampsia
  • Loote üsasisese kasvamise häire, kõrvalekalded doppleruuringul
  • Emaka väärarend või müoomisõlmed
  • Oligohüdramnion
  • Puhkenud lootevesi
  • Loodet deformeerivad väärarendid
  • Anamneesis korporaalne keisrilõige
Ühe eelnenud keisrilõike armi korral emaka alumises segmendis ei ole loote väline pööre keelatud, kuid peaks kaaluma selle plusse ja miinuseid ning arvestama ema soovi sünnitusviisi osas (A). 
Loote välist pööret tohib teha vaid naistearst raseda nõusolekul.
 
Nõustamisel tuleb käsitleda järgmisi aspekte:
  • Välise pöörde teostamise protseduuri olemus, vajalikud ettevalmistused ja protseduuri järgne jälgimine, võimalikud riskid.
  • Loote väline pööre õnnestub esmasünnitajal tõenäosusega 35-57% (keskmiselt 40%), korduvrasedal 52-84% (keskmiselt 60%). Kui esimene välise pöörde katse ebaõnnestus, võib üritada pööret teistkordselt mõne päeva kuni nädala pärast.
  • Loote väline pööre võib rasedale olla ebamugav või vähesel määral valulik; tugeva valu ja halva enesetunde korral või loote ohuseisundi tekkimisel tuleb pööre katkestada.
  • Tõenäosus, et protseduuri käigus tekkivate tüsistuste tõttu osutub vajalikuks raseduse lõpetamine erakorralise keisrilõike teel on 0,4-4%. 
Loote välise pöörde võimalikud tüsistused (A):
  • Loote rütmihäirete, peamiselt bradükardia, tekkimine (1-16%)
  • Platsenta enneaegne irdumine (0,4-1%)
  • Vereeritus tupest (1,1%)
  • Vajadus raseduse lõpetamiseks või sünnitustegevus käivitumine (3%)
 
Naistele, kes on Rh(D) negatiivsed ja kellel ei esine antikehasid, manustatakse pöörde järgselt anti-D-immunoglobuliini. 

Powered by Create your own unique website with customizable templates.